![$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>](https://i.err.ee/smartcrop?type=optimize&width=672&aspectratio=16%3A10&url=https%3A%2F%2Fs.err.ee%2Fphoto%2Fcrop%2F2021%2F06%2F16%2F1041060hf39e.jpg)
Tänavusele romaanivõistlusele laekus 81 käsikirja ning häid töid jagub lausa nii palju, et Eesti kirjanike liidu esimehe Tiit Aleksejevi sõnul annab žürii suure tõenäosusega välja kaks esikohta.
“Romaanivõistluse arvult neljas saak on parem kui ühelgi eelnenud korral,” ütles Aleksejev “Vikerhommikus”. “Saime 81 käsikirja ja ülemise otsa tase on ka väga hea.”
“Teine kord võib olla nii, et tekib küsimus, milliste käsikirjade vahel valida, et esimest kolme kohta välja anda, aga praegu tundub, et žürii on meelestatud nii, et anname välja kaks esikohta,” ütles ta.
“Kui oli esimene kord, siis romaanivõistlus on uudne ja siis oli käsikirju 90 ringis, aga muidu on olnud 57-60. Nii et esimene piirangute aeg on vähemalt kirjutamisele kasuks tulnud.”
“Romaanivõistluse eesmärgiks ongi ju eelkõige anda oma tee alguses olevatele autoritele võimalus ja kuna võistlus on anonüümne, siis pole ka seal ka survet või eelist. Teeme ümbrikud lahti alles 17. juunil, siis saame teada, kes need autorid on,” rääkis ta. “Loomulikult on seal erineva tasemega käsikirju. On näha, et mõni autor kirjutab oma esimest teost, on näha, kui tegemist on kogenud autoriga. Seal on ka sellised autoreid, kes on olnud tõlkijad või luuletajad, aga nüüd kirjutanud oma esimese proosateose.”
“Tundub, et kordub Vahur Afanasjevi fenomen, et saame endale uued vägevad prosaistid, kes ei ole tundmatud autorid, aga kes on proosateksti ette võtnud,” nentis Aleksejev.
Märgatavaid peateemasid on mitmeid, sealhulgas ka ulme- ja fantaasiakirjandust, mis on Aleksejevi sõnul läbiv motiiv iga aasta. Koroonaaega otseselt kajastatud pole, küll aga on näha selle perioodi mõjutusi tekstides. “Küllaltki palju on üksinduseteemat ja võimetust kontakti leida ja hoida, pean silmas lähisuhet või lähedase inimesega suhet.”
“Teine läbiv joon on omalaadne konstellatsiooni motiiv. Küllaltki palju on ajaloolisi romaane, mis lähtuvad just perekonnaloost ja mustritest, mis kanduvad edasi,” selgitas ta. “Tundub, et autoreid on huvitanud, miks nad just sellised on või kui palju minevik on neid mõjutanud.”
“Koroona kirjanikule kui inimesele on kahtlemata halb aeg, siin ta kannatab kõigiga võrdselt. Aga kirjutamisele see esimene piiranguteaeg on hästi mõjunud,” nentis Aleksejev. “Teine laine, sellega juhtus midagi teistsugust, tajusin seda ka ise. Esimese laine ajal õnnestus mul näidend valmis kirjutada ja teise laine ajal ei tulnud midagi välja. Aga võimalik, et romaanivõistlusele on see aeg tõesti kasuks tulnud.”
Lisa kommentaar