Mets on Eesti rahvapärimuses väga olulisel kohal. Sellele keskendus ka tänavune muinasjutukonverents Haapsalus.

Koroonapandeemia tõttu lükkus tänavune muinasjutukonverents traditsioonilisest ajast suve alguses hoopis sügisesse. Kirjandus- ja folklooriekspertide fookuses oli tänavu metsa kujutamine muinasjuttudes.

Metsateema mulle tundub on praegu inimestel väga südamel. See on väga oluline, väga päevakajaline teema ja see paigutub väga ilusti muinasjuttude konteksti,” rääkis Lääne Maakonna Keskraamatukogu peaspetsialist Liina Valdre “Aktuaalsele kaamerale”.

Bioloog ja kirjanik Juhani Püttsepp on huvitunud puudega seotud pärimustest Eestis. Oma kogemuse põhjal ütleb ta, et puude kohta käivate legendide hulgas on piirkondlik erinevus.

“Millegipärast on neid puudega seotud lugusid lõuna pool rohkem, Võrumaal. See võib olla tingitud maastikust, orgude, väikeste mäekeste, talude tihedusest,” arutles Püttsepp.

Bibliograaf ja lastekirjanduse ekspert Krista Kumberg tõi oma ettekandes välja, et mets on Eesti kõnekäändudes ja muinaslugudes olnud koht, mis peitis midagi. Seda näiteks nii sinna varju mineku mõttes aga ka negatiivsemas plaanis ehk siis kui oli vaja millestki või kellestki lahti saada, saadeti see metsa.

“Miks me ütleme täna siiamaani, et “õunakook läks täitsa metsa”, “matemaatika kontrolltöö läks metsa”, “kuule, ta ajab oma laulujoruga ka teistel viisi metsa”? Nii, et jah, kõnekäändudes nii mitmedki asjad lähevad metsa, silma alt ära varjule,” rääkis Kumberg.

Konverentsi raames on Haapsalu raamatukogus 21. septembrini avatud Eesti Köitekunstnike Ühenduse unikaalsete muinasjuturaamatute näitus.

https://kultuur.err.ee/1608332255/tanavuse-muinasjutukonverentsi-keskmes-oli-mets