Kultuuriminister Tiit Teriku hinnangul peab raamatukogunduse valdkonna kõrgharidus ja täienduskoolitused peavad tagama raamatukoguhoidjate järelkasvu ja kutsekvalifikatsiooni. Seetõttu seaks infoteaduse bakalaureuseõppe vastuvõtu lõpetamine tema arvates ohtu raamatukogunduse tuleviku Eestis.
Kultuuriminister Tiit Teriku sõnul seaks otsus lõpetada vastuvõtt infoteaduse bakalaureuse õppekavale 2022. aastal ohtu raamatukogunduse tuleviku Eestis. “Ülikoolid on oma otsustes vabad, kuid see ettepanek võtab üle 800 organisatsioonilt võimaluse saada järjepidevalt erialase kõrgharidusega töötajaid, aga pidurdab ka innovatsiooni ja teadustegevust valdkonnas,” kinnitas ta Tallinna Ülikoolile saadetud pöördumises.
“Raamatukogudel on kasvav regionaal- ja hariduspoliitiline kaal, väiksemates kohtades on raamatukogu sageli ainuke avalik teenus, riik kujundab praegu nägemust, kuidas võiksid raamatukogud toetada avalike teenuste pakkumist laiemalt,” kinnitas Terik ja lisas, et samuti on raamatukogudel roll ja kasutamata potentsiaal elukestva õppe korraldamises. “See tähendab, et nii raamatukogude tähtsus kui ka raamatukogutöötaja töö keerukus pigem kasvavad. Mõlemad toetuvad kvaliteetsele infoteaduse haridusele.”
“Tartu Ülikooli koolitab käesoleval ajal infotöötajaid vaid infokorralduse rakenduskõrghariduse õppekaval, mis sai 2017. aastal avaldatud õppekavade rahvusvahelisel kvaliteedi hindamisel kriitilise hinnangu,” rõhutas ta ja lisas, et kui neid puuduseid ei suudeta tuleva aasta aprilliks kõrvaldada, pole Viljandi Kultuuriakadeemiast Tartu Ülikooli üle toodud infoteaduste õppekava jätkusuutlikkus tagatud.
Seega on Teriku sõnul Tallinna Ülikool on ainus ülikool Eestis, kus on siiani võimalik omandada infoteadusharidust kõigil akadeemilise koolituse tasemetel. “Eesti riik peab kultuuri arengukava 2021–2030 rakendamisel oluliseks kõrgharidusnõudega või kõrgema kutsekvalifikatsiooninõudega töötajate rolli,” rõhutas ta ja lisas, et raamatukogunduse valdkonna kõrgharidus ja täienduskoolitused peavad tagama raamatukoguhoidjate järelkasvu ja kutsekvalifikatsiooni.
Kultuuriministeerium peab oluliseks, et raamatukogude valdkonna jätkusuutlikkust ja arengut oluliselt mõjutavate ettepanekute tegemisel tuginetakse uuringutele, analüüsidele ja laiapõhjalisele huvirühmade kaasamisele,” ütles kultuuriminister ja mainis, et on valmis raamatukogude valdkonna kõrghariduse ja raamatukoguhoidjate järelkasvu teemal Tallinna Ülikooli esindajatega kohtuma.
Raamatukogunõunik: ainult magistriõpe ei ole lahendus
Kultuuriministeeriumi raamatukogunõunik Ülle Talihärm rõhutas, et raha puudus ei saa olla infoteaduse bakalaureuse õppekavale vastuvõtu lõpetamisel argument, kui tööjõuturul on vastava ettevalmistusega tööjõu vajadus. “Tallinna Ülikooli digitehnoloogiate instituudi ettepanek senatile on väga üllatav, sest arusaamatuks jääb, millisele analüüsile või uuringule see tugineb,” tõdes ta.
“Ettepaneku ettevalmistamisel ei ole kaasatud kultuuriministeeriumi kui rahvaraamatukogude valdkonna poliitika kujundajat, samuti ei ole meile teada, et kaasatud oleks kohalikke omavalitsusi kui raamatukogude valdkonna suurimaid tööandjaid. “Ettepanekul on raamatukogude valdkonna arengut pidurdav mõju. Eestis on 871 raamatukogu ja neis töötab 2383 töötajat.”
“Tööandja siiski eeldab, et töötajal on vastav kvalifikatsioon tööle asumisel. Tööandja ei pea omama oskusi ja teadmisi, et hakata vastavat väljaõpet pakkuma näiteks igas omavalitsuse raamatukogus eraldi. Kellele siis ikkagi osutavad ülikoolid teenust, kui nad ei arvesta ühiskonna ja tööandjate vajadusi?” küsis Talihärm.
Ainult magistriõpe pole tema hinnangul lahendus. “See ei arvesta lähiaja raamatukogude tööjõu vajadustega, kui õppekorralduses tuleb teha muudatusi, siis ei saa ignoreerida huvirühmade vajadusi, sest tasemeharidus ei ole asi iseenesest, vaid peab rahuldama digitaliseeruvate valdkondade vajadustega.”
Lisa kommentaar