Aasta 2025 on eriline, sest tähistame Eesti Raamatu 500. juubeliaastat. Raamatu Aasta kestab 30. jaanuarist 2025 kuni 14. märtsini 2026, ehk eesti kirjanduse päevast (A. H. Tammsaare sünnipäevast) kuni emakeelepäevani (K. J. Petersoni sünnipäevani).
Raamatud on meie kaaslased ja õpetajad; nad avardavad meie maailmapilti, viivad meid ajas tagasi ja tulevikku. Iga raamat on kui sõber, kellega jagame mõtteid, unistusi ja tarkusi. Meie emakeelne kirjandus on aare, mis peidab endas rikkalikku pärandit ja sügavat tarkust.
Juubeliaasta toob meieni palju erilisi hetki ja üritusi, kus saame pöörata erilist tähelepanu meie oma kirjanikele ja lugemiskultuurile. Tõstame esile Eesti raamatu väärtuse, meenutame neid autoreid, kelle lood on kandnud edasi meie rahva ajalugu, tundeid ja mõtteid. Eriti oluline on see hetk, et tunnustada meie emakeelt, mille kaudu me mõtleme, armastame ja loome.
Raamatud on meie aknad maailma, kuid samas ka peegel, mis aitab meil end paremini mõista. Kõik need lood, mis on kirja pandud eesti keeles, kannavad edasi meie rahva identiteeti ja minevikku, olles samal ajal kõigile lugemiseks avatud uksed igasugustesse tarkustesse ja unistustesse.
Raamatukogudes eksponeerime juubeliaastal vanemaid Eesti raamatuid ja väljaandeid, tuues esile nende aja ning väärtuse. Ajaloolised teosed, mida aeg on puudutanud, kuid mille väärtus jääb ajas igavesti alles. Samuti anname hoogu tegevustele, mis ühendavad inimesi läbi lugemise. Kohtumised kirjanikega – need on kõik võimalused, et tuua raamatud ja lugemine lähemale igasse piirkonda ja igasse kodusse.
Emakeel ja Eesti kirjandus –
meie rikkus ja tulevik
Kui räägime Eesti kirjandusest, räägime tihti vabadusest, õiglusest ja kodumaast, aga ka inimeste igapäevaelu ja hinge värvidest.
Meie kirjanduse rikkus peitub selles, kuidas need lood suudavad kõnetada inimesi igas ajastus. Alates eesti rahvaluulest kuni kaasaegse proosani – iga tekst on kui jälg, mis viib meid sügavamale meie kultuuri keele kaudu.
Kuid mis saab lugemise tulevikust? Kuidas tehnoloogia muudab lugemise kogemust ja milliseid väljakutseid see toob? Tänapäeva maailmas, kus ekraanid ja digitaalne info domineerivad, on tähtis, et me hoiaksime lugemisrituaali elus. E-raamatud ja heliraamatud pakuvad uusi võimalusi, kuid ei tohi unustada, et raamat kui füüsiline objekt on omaette kunstiteos. See, kuidas paber, trükk ja kaanepilt kokku liidavad autori ja lugeja maailma, on omamoodi maagia, mida digitaalne formaat ei suuda täielikult asendada.
Tulevikus on kindlasti ruumi ka uutele lugemismugavusi loovatele lahendustele, kuid oluline on, et me ei kaotaks lugemise elulist tähtsust. Ükskõik, kas loeme raamatuid paberil, ekraanil või kõrvaklappide kaudu – nad on ikkagi meie mõttekaaslased, meie õpetajad ja meie sõbrad. See, kuidas me suhtume lugemisse, kuidas me seda väärtustame ja kuidas me innustame nooremat põlvkonda lugema, määrab meie kultuuri tuleviku.
Kasutagem seda juubeliaastat, et taas avastada lugemise ilu ja tähtsust, jagada lugemismuljeid, suhelda autoritega ja panna raamatud meie kodudes aina suuremale aujärjele.
Meie kultuur, meie keel, meie lood – need on meie raamatud. Las need toovad meid kokku ja viivad meid edasi. Armastagem lugemist ja hoiame oma raamatut kui sõpra.
Kutsume uudistama ja avastama meie Lääne-Harju Valla Raamatukogu ja piirkondade harukogusid Laulasmaal, Kloogal, Leholas, Vasalemmas, Rummul, Padisel ja Harju-Ristil.
Lähiajal tulemas kohtumised kirjanikega:
- Jaak Urmet (Wimberg) 12. märts
- Mart Juur 9.aprill
- Elme Väljaste 7. mai
- Jüri Alteri näitus „Lääne- Harju valla
koolid aastast 1683-1944“
Info ja kontaktid leitavad kodulehel https://lhvraamatukogud.ee/
Rõõmsate kohtumisteni!
URVE LUHT
Lääne-Harju Valla Raamatukogu direktor