Eelmise aasta trükitoodangu näitajad jätkasid üldplaanis langustrendi ja eriti puudutas see perioodikat, kuid avaldatud raamatute hulk sisuliselt ei muutunud. Samas avaldati mullu Eestis rohkem e-raamatuid, mille üks põhjus on soov lugeda raamatuid sotsiaalse distantseerumise ning suletud kaupluste tingimustes.
Eelmisel aastal avaldati Eestis 3634 erinevat nimetust trükiraamatuid, mis on umbes 40 jagu rohkem kui 2019. aastal. E-raamatute nimetuste arv samas tõusis – eelmisel aastal avaldati 200 epub-formaadis raamatut rohkem kui 2019. aastal.
Samal ajal jätkus raamatute trükieksemplaride hulga langus – võrreldes 2019. aastaga trükiti 2020. aastal 100 000 eksemplari vähem raamatuid. Teisest küljest oli langus võrreldes varasemate aastatega märksa väiksem. Vahemikus 2017–2019 langesid trükiarvud keskeltläbi 200 000 eksemplari aastas.
Rahvusraamatukogu kogude arenduse osakonna juhataja Kairi Feldi sõnul oli eelmisel aastal eriti märkimisväärne e-raamatute nimetuste arvu kasv.
“E-võrguteavikute kasvu peamisteks põhjusteks võime pidada ühest küljest koroonakriisi, mis soosis e-raamatute soetamist ja tarbimist. Inimesed käisid vähem väljas ning osa aastast olid raamatupoed ka suletud. Teisest küljest toetab digiformaadis teoste levikut kindlasti ka mullu mais jõustunud e-raamatute käibemaksu langus,” sõnas Felt.
Perioodika osas jätkus juba aastaid kestnud langustrend nimetuste ja numbrite osas. Ajalehti ilmus 2020. aastal 86, mis on kuue nimetuse võrra vähem kui eelmisel aastal. Samas vähenes eriolukorra ajal ajutiselt mõne ajalehe ilmumissagedus (nt Saarte Hääl, Wõrumaa Teataja ja KesKus). Püsivalt vähenes ilmumissagedus näiteks ajalehtede Äripäev, Meie Maa, Vooremaa puhul. Samal ajal kohalike omavalitsuste ajalehtede osas nimetuste erilist muutust ei olnud, kuid tiraažid isegi veidi kasvasid.
Ajakirjade osas vähenes samuti nii nimetuste arv kui tiraažid. Kokku ilmus 296 nimetust (40 vähem kui eelneval aastal). Kuigi sama tendents on kestnud juba aastaid, võib suuremat langust seletada eelkõige turismivaldkonnaga seotud väljaannete vähenemisega.
Küll aga soosis eelmine aasta ka perioodika juures huvi võrguväljaannete vastu – kasvas nii ajalehtede kui ka ajakirjade e-väljaannete nimetuste arv.
Feldi hinnangul oli ka siinkohal suure tõenäosusega peamine põhjus pandeemia, sellega seotud piirangud ning muutus inimeste käitumises.
“E-ajalehtede ning -ajakirjade kasvu oleks olnud nagunii oodata. Kuid võib arvata, et olukorras, kus aasta esimesel poolel oli inimestel veel reaalne kartus paberilt nakkust saada ning kogu aasta lõikes piirati oma väljas liikumist, kasvas huvi e-perioodika vastu veelgi,” selgitas ta.
Trükitoodangu 2020. aasta statistikaga saab lähemalt tutvuda Statistikaameti lehel.
Lisa kommentaar