Eestlasi on alati saatnud huvi lugemise vastu. Usun, et nii mõnigi meist on osalenud vähemalt ühel veebikoosolekul, kus püüab osaleja asemel pilku kadestamisväärt raamaturiiul. Kusjuures eestlaste raamaturiiulid on konkurentsitult kõige pikemad: neist võib leida üle 200 raamatu. Ka võrreldes teiste eurooplastega veedame just meie kõige rohkem aega kirjanduse seltsis.
Lugemine on mõnus ajaviide, mis viib meid tihti paralleelmaailma, millest väljumine on kohati ebamugav ja võõras. Mõni peab teraapiliseks raamatute lugemist ja ostmist, teine raamatukogude ja -poodide riiulite vahel tuhlamist – igaühele oma.
Usun, et paljudes meist on killuke tsundokut (jaapani keeles harjumus osta virnade viisi raamatuid, et kunagi tulevikus nende lugemiseni jõuda), kus jalutame raamatupoes ning ostame impulsiivselt mõne hea hinnaga või kaua otsitud teose. Et aga käituda looduse- ja rahakotisõbralikumalt, tasub esmalt kiigata hoopis Raamatuvahetuse portaali.
Kusjuures jääb raamatute kirjastamise puhul tarbijal tihti märkamata nende tootmisest tulenev süsiniku jalajälg. Nii näiteks on uuritud meie naabrite juures Soomes, et ühe kõvade kaantega 300-leheküljelise raamatu tootmiseks paisatakse õhku 1,2 kilogrammi süsinikku, mis on võrdne ligikaudu 7,3 kilomeetri pikkuse autosõiduga. Jalajälge saavad ennekõike vähendada lugejad, kes on valmis ka järelturult juba kasutatud raamatuid soetama.
Vahetame raamatuid?
Raamatuvahetus sai alguse 2016. aastal Viljandis, mil vahetuse üks eestvedaja Leo Ariva nägi vajadust inimeste riiulites seisvale ressursile elu sisse puhuda. Kui esiti võiks arvata, et tegu on tavalise ostu- ja müügikeskkonnaga, kus toimub usin pakkumine ja vahetamine, siis tegelikkuses on portaalil palju suurem missioon ja eesmärk: vähendada süsiniku jalajälge, väärindada seisvat ressurssi riiulitel ning olla märkimisväärne osa jagamismajandusest.
Miskipärast on läinud nii, et sarnaseid portaale on üritatud käima tõmmata maailmas mitmeid, kuid siiani tulutult. Tuleb välja, et eestlaste tehnoloogilised teadmised ning siinne viljakas pind nende arenguks ja toimimiseks ongi suuresti edu alus. Viiendat aastat tegutsev Raamatuvahetus on vaikselt sisenemas ka välisriikidesse, et kaaseurooplasi raamaturinglusega rõõmustada. Nii saab näiteks tänavu kevadel aastake Inglismaal tegutsemisest. Britid on siinse vahetussüsteemi väga soojalt vastu võtnud. Kusjuures töötab Inglismaal raamatuvahetus väga hästi just kooliõpikute puhul, sest nende hinnad küündivad uuena ostes 200–300 euroni.
Raamatuvahetus toimib lihtsalt: tuleb riiulist leida raamat, mida enam lugeda ei soovi, järgmiseks postitad selle portaali üles ning soovija saab teose omale postikulu tasumise eest tellida. Vastutasuks teenid ise ühe punkti, mille eest saad omale meelepärase teose valida. Tegu on raamaturinglusega, kus ühe vana on teise uus.
Kõigele leidub raamatuvahetuses soovijaid
Raamatuvahetuse asutaja Leo Ariva nendib, et kui lehekülg alles arenes, vaatas ta vanadest ja nõukogudeaegsetest raamatutest pigem mööda, et veebilehele ei tekiks juurde “tolmune” maik. “Ma ei tahtnud, et sellest saaks antikvariaat,” sõnas Ariva. See ei jäänud aga kauaks nii. Täna on Eestis väga palju lugejaid, kes otsivad ja hoiavad silma peal just vanematel teostel ja oma lapsepõlve lemmikraamatutel, mistõttu leiavad ka hallid ja tolmused raamatud portaalist omale uue kodu. “Uskumatu on see, et maailmas on antud välja miljoneid kokaraamatuid, aga ometigi on nendele Raamatuvahetuses meeletu nõudlus ja järelturg,” ütles Ariva, kelle sõnul peab inimene saama vahetada seda, mida ta tõesti ise soovib.
Ka erinevad raamatupoodide müügiedetabelid ja raamatukogude lugemisstatistikad mõjutavad raamatuvahetajate käitumist. Nii on näiteks märgata hooajalisi muutusi aegadel, kui tulevad välja koolide kohustusliku kirjanduse nimekirjad, kirjastuste uued raamatud, teose põhjal kirjutatud filmid või lahkub meie seast mõni palavalt armastatud autor. “Sellised momendid on väga hästi märgata. Näiteks kui Pariisis põles Notre-Dame’i katedraal, siis läks kasutajate poolt koheselt Victor Hugo raamatu “Jumalaema kirik Pariisis” tellimiseks,” märkis Ariva, kelle sõnul tekitab see sooja tunde, et inimestes sünnib soov elust johtuvalt kirjandust lugeda.
Väga edukaks peab Ariva ka igal aastal novembrikuu lõpus algavat kampaaniat, kus kutsutakse kasutajaid üles oma raamaturiiulitel tuulama ning valima välja need teosed, mis on heas seisukorras, näevad välja nagu uued ning sobiksid jõuludeks kingikotti. Nii saavad inimesed vältida uute raamatute ostmist ning leiavad lähedastele kingirõõmu pakkumiseks teoseid hoopis kellegi teise raamaturiiulist.
Ariva sõnul on Raamatuvahetuse suurimaks väärtuseks ka see, et seal tekib tõeline kogukonnatunne ning nii mitmestki tulihingelisest vahetajast on saanud omavahel väga head sõbrad. “Raamatuvahetajate hing kuulub trükitud raamatule ja see ongi kogu portaali omapära,” tõdes Ariva, keda oodatakse Raamatuvahetusega nii Uus-Meremaale, Austraaliasse, Indiasse kui ka mujale.
“Olen kindel, et hetkel maailmas olev pandeemia hakkab väga tugevalt juhtima seda, kuidas me elame. Ma ei usu, et inimkond jõuab sellise tarbimismajanduse juurde tagasi nagu varasemalt – ehk ongi see meie äratuskell,” mõtiskles Ariva, kelle sõnul on Raamatuvahetuse portaali suur vedur just meeskonna ja kasutajate missioonitunne panustada omalt poolt ringmajanduse toimimisse.
Raamatuvahetuse statistika räägib põnevat keelt
Kõige enam tellitud raamatud on välja antud 7–8 aastat tagasi ning neid ilmub portaali kõige rohkem. Iga päev leiab omale uue kodu keskmiselt 200–300 raamatut, mis on lehe üks suurim väärtus. Hea lugemiselamuse saamiseks ei pea esmajoones raamatupoodi kiikama, sest kaua otsitud raamatuid leidub ka Raamatuvahetuses. Tihti on nii, et inimesed on pikalt mõnda raamatut otsinud ja leiavadki selle portaalist, sest paljusid teoseid ei müüda enam poelettidel ning neid liigub vähe ka järelturul.
Toredaid meenutusi on Leol palju, kuid väga südantsoojendav oli lugu sellest, kuidas lapselaps otsis oma vanaisale Andrew Mackay ja Paul Sterry raamatut “Liblikad”, mis looduslembelise vanaisa riiulist just puudu oli. Raamat oli poodidest välja müüdud, müügiportaalides haigutas tühjus ning ka järelturult polnud võimalik kellegi käest seda leida. Tänu Raamatuvahetuse portaalile leiti lahke raamatu pakkuja üles ning ka vanaisa sai endale isikliku eksemplari.
Peatse koroonakevade saabumisel on ilmselt paslik soovitada kodus ette võtta üks suurpuhastus ning miks mitte alustada just raamaturiiulitest. Üleliigsed raamatud saab postitada Raamatuvahetusse, kus hea lugemiselamuse järgi jagub soovijaid küllaga. Nii saad ka omalt poolt anda väikese panuse ringmajanduse toimimisse, kodus riiulid korda ja kes teab, võib-olla leiad iseendalegi mõne väärt teose koduste õhtute nautimiseks.
Statistika
⦿ Vahetatud 206 911 raamatut
⦿ Pakutake 131 711 raamatut
⦿ Päevas lisatakse portaali üles keskmiselt 300-600 raamatut
⦿ Päevas vahetatakse keskmiselt 200-300 raamatut
⦿ Kõige enam vahetatud raamat E. L. James “Viiskümmend tumedamat varjundit”
⦿ Kõige enam soovitud raamat Jaan Aru “Ajust ja arust”
⦿ Keskmine raamatu vahetaja on noor haritud naisterahvas
⦿ 10 000 tulihingelist raamatuvahetajat
https://peegel.ut.ee/numbrid/nr-18/su-riiulis-kogub-tolmu-raamat-mida-olen-nii-kaua-otsinud
Lisa kommentaar