Eesti kirjanike liit kuulutas teisipäeval välja romaanivõistluse võitjad. Esikoha vääriliseks tunnistati kaks romaani, kokku anti auhind kümnele autorile.
Romaanivõistlusele laekus 81 seni avaldamata käsikirja, millest esikoha pälvisid Loone Otsa “Armastus” ja Juta Kivimäe “Suur tuba”.
“Ma mõtlesin selle peale, et ma olen alati kirjutanud teistest inimestest, kes on loovad inimesed, ja kuidagi esialgu ei mahtunud pähe, et ma võiksin olla ise ka autor. Kõik raamatud, kus ma olen olnud autor või kaasautor, on kirjutatud Eesti kunstnikest. Ja päris tore on olla ise ka autor,” ütles Kivimäe “Aktuaalsele kaamerale”.
Teise koha saavutas Heli Kendra “Kärka”, kolmanda koha Taavi Liiase “Helmandi silmus”.
Ära märgiti Mario Pulveri “Lokomotiiv” ja Meelis Krafti “Veealused”.
Välja anti ka Postimehe auhind, mille pälvis Triin Talk romaani “Auhind õigesti elatud elu eest” eest. Tallinna linna auhind anti aga Eve Laurile ja romaanile “Mis nimi loeb”.
EKSA ja EKI keele- ja stiiliauhinna pälvis Kiwa “Kummiliimiallikad”, Margus Karu Fondi auhinna aga Katariina Ratasepp ja “Ohverduste sügis”.
Kiwa tõdes, et teda inspireeris eelmise riigikorra ajal toimunud anarhia.
“Stiil on nagu seisukohavõtt, mis on osa sinu loomingust ja välimusest, käitumisest ja keelest orgaaniliselt kõik koos. Keel on tänuväärne materjal, ma suhtun sellesse kunstnikuna, ma kasutan seda nagu savi või nagu vett,” sõnas Kiwa.
Žürii liige ja Eesti kirjanike liidu esimees Tiit Aleksejev sõnas, et tal on hea meel, et esile on kerkimas ka uusi autoreid.
“Üllatusi oli palju ja tuleb uusi autoreid ja eriti hea meel on selle üle, et tuleb uusi naisprosaiste, tulevad lausa lainena,” märkis ta ja lisas, et romaanides on märgata ka korduvaid teemasid.
“Üks motiiv või muster kordub ja see on ühe inimese mitu elu. Kas see elu, mida elatakse on õige, milline oleks alternatiiv, kas on tehtud õigeid valikuid ja selliseid käsikirju on vähemalt viis, kus seda kasutatakse,” ütles ta.
Romaanivõistlusele esitatud käsikirju hindas žürii koosseisus Tiit Aleksejev, Andrei Hvostov, Taavi Kangur, Jan Kaus, Eva Koff, Kairi Kruus, Kerttu Rakke ja Reeli Reinaus. Žürii luges ja hindas käsikirju anonüümselt, teadmata, kas käsikirja autori pseudonüümi taga on kirjanikuteed alustav või juba tuntud kirjanik.
Eesti kirjanike liidu romaanivõistlus on 1926. aastal algatatud kirjastuse Loodus romaanivõistluse idee jätkaja. Eesti kirjanike liidu romaanivõistlus algatati Eesti erakapitali toel 2014. aastal ja see toimub iga kahe aasta tagant.
Eesti kirjanike liidu romaanivõistluse võitjad: Armin Kõomägi “Lui Vutoon” (2015. aastal), Vahur Afanasjev “Serafima ja Bogdani” (2017) ja Paavo Matsin “Kongo tango” (2019).
Romaanivõistlusele oodati eestikeelseid ja varem avaldamata pikema proosa käsikirju mahuga vähemalt 200 000 tähemärki.
Lisa kommentaar