Vasalemma raamatukogu asutajaks oli Vasalemma Hariduse Selts, mis moodustati 1924. aastal Vasalemma koolimajas.

Seltsi esimesse juhatusse kuulusid Rudolf Kuris esimehena, Alide Oder laekurina ja liikmetena August Kalda, Selma Ingel ja Pauliine Kuurmann. Viimased olid tollal Vasalemma koolis õpetajad.

Esimesed raamatud saadi annetusena seltsi liikmetelt ja kohalikel raamatusõpradelt. Raamatuid ansid Voldemar Milvei, Mart Vainküla ja Kuris, kes tõi põllumajanduslikku kirjandust, kuna temale kuulus üks Vasalemma eeskujulikum asundustalu. Jaan Kasemaa tõi ajalehtedest väljalõigatud jutte, millised ta ise raamatuiks köitis. Annetusena saadi Hugo “Jumalaema kirik Pariisis”, Juhani Aho “Õpetaja proua ja õpetaja tütar” ja teisi soome kirjanike teoseid, millised on raamatufondis säilinud tänaseni.

Esimene raha raamatute ostmiseks saadi 1. mai peo sissetulekust. Pidu olevat olnud tolleal väga suurejooneline. Praeguse koolimaja õues olevat olnud tollal väga suurejooneline. Praeguse koolimaja õues olevat olnud ilutulestik, milleks valmistatud mitukümmend värvilist laternat, kusjuures aktiivsemateks tegelasteks olnud August Kalda ja Oskar Valsnep, samut Alide Oder, kellest saigi esimene raamatukoguhoidja.

Raamatukogu asus alguses Alide Oderi isatalus Nõmmel, kus noor koolitatud peretütar Alide neid laenutas küla noortele.

Praegu meenutab ta, et raamatuid olnud algul umbes 100 eksemplari. Aktiivsemad lugejad olnud Adolf Olema ja Juhan Aarmann.

Vasalemma Hariduse Selts korraldas põllumajanduslikke loenguid, naistele käsitöö-, õmbluse- ja keedukursusi.

Vasalemma kooli õpetajaks tuli 1926. aastal Julius Oengo (Ongo), kes kohe võttis Oderilt üle ka raamatukoguhoidja kohustused. Nagu Oder meenutab – olevat tema toonud raamatud ühe suure kohvriga Vasalemma koolimajasse ja andnud need üle Julius Ongole.Seega oli alus pandud Vasalemma raamatukogule ja tuli mõelda fondi suurendamisele.

Vasalemma Hariduse Selts korraldas tihti pidusid, millest laekunud raha kasutati raamatute ostmiseks raamatukogule.

Kuna Julius Ongo oli kirjanik, siis oskas ta hästi raamatufondi komplekteerida. Kerget lektüüri Vasalemma raamatukogus ei leidunud. Puudusid isegi sellised raamatud, nagu tollal väga populaarsed Hilja Valtoneni teosed.

Praegu puuduvad täpsed andmed, kui palju oli raamatukogus raamatuid kodanlkul ajal, kuna mingeid dokumente säilinud ei ole ja keegi ei suuda ka meenutada seda. Arvatakse, et umbes 1000 neid ikka oli. Teada on, et raamatud kahes suures kapis olid. Fond sisaldas peamiselt ilukirjandust, kui hiljem kasvas ka teadislike raamatute arv.

Raamatud olid tollal väga kallid, seepärast leidus neid tavaliste inimeste kodudes väga vähe. Lugemisvara hangiti peamiselt raamatukogust. Näiteks maksis üks tavalne kokaraamat 1926. aastal välja antud, 4 krooni ja 20 senti, mis oli umbes kahe päeva palk.

Võib arvata, et vast sellepärast ka hoiti väga raamatukogu raamatuid. Raamatukogu raamatu kaane siseküljele oli kleebitud “Raamatu palve lugejale”, milles keelitati raamatut hoidma määrdumise ja lõhkumis eest. Kui raamat hakkas lagunema, viidi see kohe linna parandada, kuna selleks olid võimalused, mis praegu kahjuks puuduvad. Raamatusse suhtumine oli teine kui käesoleval ajal, kus paljud lugejad otse huligaanselt kohtlevad raamatut.

Siis oli raamat kallis varandus, oma rahadega ostetud, seda tuli hoida. Ega muidu ei ole tänaseni säilinud raamatufondis mitmed Vasalemma Hariduse Seltsi templiga märgistatud raamatud, nagu Lagerlofi “Jeruusalemm”, Galsworthy “Forsytesde saaga” jt.

Raamatufondi asetses lukustatud kappides jlassiruumis – suures lõunapoolses klassis. Raamatuid laenutati peamiselt pühapäevadel. Siis toimusid lauluproovid ja noored kogunesid koolimajasse, kust lahkudes võeti kaasa ka raamatuid.

Kas tahtis lugejaks hakata, pidi tasuma hariduse seltsi liikmemaksu.

Vasalemma raamatukogul oli ka kataloog, sellime alfabeeiline raamat-kataloog, kust sai kirjandust valida.

Raamatukogu juhatajat Julius Ongot abistasid raamatukogu töös hariduse seltsi liikmed, tollal noored tütarlapsed Selma Vainküla ja Elfriide Oruste (Angast). Nad laenutasid raamatuid pühapäevadel. Üheks selliseks abiliseks oli veel vana õpetaja-pensionär Jaan Vestmann, kes elas koolimajas. Vasalemma mõis kuulus Tallinna Õpetajate Seltsile. Suvel suvitasid siin Tallinna õpetajad. Vestmann aga elas aastaringi kohapeal nagu majahoidja. Tema oli hariduse seltsi laekur ja abistas Ongot raamatufondi korrastamisel ja laenutas raamatuid ka õhtuti.

Aktiivsemateks lugejateks hariude seltsi raamatukogus olid Edgar Horst, Helene Mägi ja Julius Kaldur – üldse ümbruskonna noored.

Raamatukogus on säilinud Rudolf Sirge raamat “Äri huvides”, millel on autori pühendus: “Vasalemma Rahvaraamatukogule lugupidamisega R. Sirge”. Selle raamatu on autor kinkinud raamatukogule, viibides Vasalemma kirjandusõhtul, mis toimus raamatuaastal.

Hiljem, juba neljakümnendal aastal abistas Julius Ongot raamatukoguttöös tema vanem tütar Illi, kellest 1946. aastal saigi palgaline raamatukogu juhataja.

Toome siin mõned väljavõtted Illi Ongo päevikust, millised saadi Illi emalt 1971. aasta veeburaris.

Kesknädal 12.III 41

Nüüd on nad sirutanud käe Vasalemma rahvaraamatukogu järele. On nüüd vaid mingisugune haru-laenutusounktikene, mis saab oma kirjavara Padise suurest rahvaraamatukogust. Kõik parem kirjandus pakitakse ja saadetakse Padisele- meie ringkonnal polevat siin hädasti vaja. Meie raamatukogu oli siin parimaid Padise vallas – kuigi väike, väärtuslik. Iga aasta tõi juurde uusi Eesti ja välismaa parimaid kirjandustooteid – sopakirjandus puudus täiesti, teaduslike raamatute arv kasvas. Jah, ja selle “valgustaja” tahavad nad ära kaotada! Siin käisid laenutamas kaugemast Kloostruvalla nurgast haritumad inimesed. Niisama seda jätta ei tohi! Tuleb saara delegatsioon Tallinna Anderseni juurde…

1980. aastal toimus esimene põleng, kui raamatukogu paiknes kooli vastas asuvas kivihoones. Nimelt tassiti pärast toda põlengut hulk raamatuid laiali, nüüd on inimesed mõnignad neist raamatuist pidanud enda kogude jaoks mittevajalikeks ja hakanud neid raamatukogule tagasi “annetama”.

1996. aasta 8. oktoobri esimestel tundidel hävis tules Vasalemma raamatukogu kirjavara. Päästeti vaid kaks tooli, mõned poolpõlenud teosed, kartoteegikast ning 70. sünnipäevaks koostatud kroonika. Sama aasta 19. detsembri hommikul avas 1300 raamatuga kogu uksed vallamaja keldris. 1998. aasta jaanuaris oli teoseid juba 4500. Tol ajal oli raamatukogu juhataks Mallis Rank. Arvati ka, et põleng oli tekkinud süütamisel ja algatati kriminaalasi.

1996. aasta lõpus oli lugejaid 247, neist 25 venelast. Vasalemma vallavalitsus eraldas raamatute ostmiseks 24 000 krooni eelmisel aastal, selleks aastaks on küsitud 40 000 krooni. Riigipoolseks osaluseks on 14 krooni elaniku kohta. Raha on alati antud nii palju, kui on küsitud.

21. juunil 1999. aastal avati Vasalemma raamatukogu ja Vasalemma teabekeskus vallamaja 3 korrusel (praegustes ruumides)